Üks professor pidas ülikoolis loengut. Loengu alguses võttis ta välja klaaspurgi ja täitis selle umbes 5 cm suuruste kividega.
“Kas purk on nüüd kive täis?” küsis ta tudengitelt.
“Jaa!” vastasid tudengid.
Siis võttis professor mõned väiksemad kivid ja pistis need ettevaatlikult suurte kivide vahele.
“Kas purk on täis?” küsis ta uuesti.
Siis võttis professor kotikese liiva ja puistas selle kivide vahele.
Nüüd hakkasid üliõpilased naerma, sest liiva mahtus purki ju ikkagi veel.
“Kujutage nüüd ette, et see purk on teie elu!” ütles professor. “Suured kivid on teie elus kõige olulisemad asjad: perekond, lapsed, tervis jne – tähendab kõik see, mis, juhul kui te isegi kõigest muust ilma jääte, täidab teie elu sellegipoolest. Väikesed kivid on vähemtähtsad, nagu näiteks töö, auto, korter. Aga liiv on hoopis midagi muud! Ärge unustage, et kui te olete purki liiva valanud, siis ei ole seal ju enam ruumi ei suurte ega väikeste kivide jaoks. Samuti on elus! Kui te täidate oma elu väikeste ja tühiste asjadega, siis ei ole seal enam ruumi suurte ja oluliste asjade jaoks. Mõelge alati sellele, et teie elu saaks olla õnnelik. Suhelge sõpradega, käige vajaduse korral arsti juures – töö, kodu koristamise ja muu kivipuru ja liiva jaoks jätkub ju alati ruumi. Täitke oma elu suurte kividega, ülejäänu on ju vaid liiv!”
Üliõpilased noogutasid.
Siis vaatas professor veel kord tudengite poole ja võttis kotist välja ühe õlle. Ettevaatlikult valas ta selle kivide ja liivaga täidetud purki. Pöördus siis saali poole ja ütles: “Aga moraal on see, et mis sinu elus ka ei juhtuks, alati on seal ruumi veel ühe õlle jaoks!”
... poliitilises karjääris edenemiseks ei olegi vaja ei kompetentsust (sisulist pädevust) ega ka moraalset selgroogu – vastupidi, sageli on need hoopis takistuseks. Reaalselt piisab piiritust edevusest, suurest tahtest, laitmatust kuulekusest, sihikindlast edasipüüdlikkusest ning oskusest õigel hetkel kehastada parajasti sobivaid narratiive, sõltumata nende tõeväärtusest ... (Varro Vooglaid)
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab (nõukaaegne kõne käänd)
Ära liigu kiiremini kui su kaitseingel lennata suudab!
Töö tegi ahvist jänese
"Kartul tuleb maha panna kevadel!" - seda teab öelda Eesti regionaal- ja põllumajandusminister
Ot zabora do obeda (aiast kuni lõunani - nõukaaegse armee huumor)
Pigem vähem, aga rohkem!
Kui tark inimene midagi ei tea, siis üritab ta seda teada saada
Kui rumal inimene midagi ei tea, siis peab ta seda ebaoluliseks ja ei üritagi midagi teada saada
Tehislollus (Artficial Idiot) ei saa kunagi olema nii andekas ja leidlik kui loomulik inimlollus
Kui valetada, siis ainult väga siiralt!
Vanasti öeldi, et enne mõtle ja alles siis tegutse - nüüd öeldakse, et enne tegutse ja alles siis ära mõtle
Vanast öeldi, et loll saab kirikus ka peksa, nüüd öeldakse, et loll saab valimistel ka peksa
Kui õigus ei luba, kuid õiglus lubab, siis tegutse!
Me teeme tööd selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et teha tööd!
Kui naaberküla pidusse halbade kavatsustega minna, siis on küll mõistlik hirmu tunda
Kui tahad kellegagi rääkida, midagi teada saada või õppida, siis tee seda täna, sest homme ei pruugi see enam võimalik olla
Mõnikord on nii, et tahaks midagi öelda, aga kui kõik rumalad sõnad välja jätta, siis ei olegi nagu midagi öelda
Vabadus on võimalus jääda ausaks ja tõtt rääkida
Süsteeme ja reegleid luues ei saa loota, et keegi neid valesti ei kasutaks - mõned lihtsalt eksivad, mõned lõbustavad ennast reegleid rikkudes ja mõnedele meeldib lihtsalt pahatahtlik olla
Tegutse põhimõttel, et võrku läheb ainult see, mille avalikustamist pole vaja karta - varem või hiljem kõik lekib või muugitakse lahti
Sensei saab sulle ainult teed juhatada, teed mööda käima pead ikka ise
Samuti ei saa õpetaja sinu eest õppida, ka seda tuleb teha ikka ise
Kui sul on tahtmist ja sõber, kes innustab, aitab ja vajadusel ka põlvega tagumikku annab, siis saavad nii mõnedki asjad paigast liikuma ja tööd tehtud